Kokkuvõte

Riigikohus tegi aastatel 2013–2015 mitu lahendit, kus selgitati kahju hüvitamist liiklusõnnetuste kontekstis. Muu hulgas tuleneb neist lahenditest põhimõttelise tähtsusega seisukoht, mille kohaselt saab kahe mootorsõidukiga vastastikuse kahju tekitamise korral ühe poole hüvitise vähendamine miinimumini või selle välistamine kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas ainuüksi ühe poole raske eksimus, mille tõttu ei olnud teisel poolel, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (s.t oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida, ning teise poole mootorsõidukist tulenev risk oli esimese osapoole käitumise tõttu täielikult elimineeritud.

See seisukoht tähendab lihtsustatult seda, et kahe mootorsõidukiga vastastikuse kahju tekitamise korral ei ole üldreeglina ühte süüdlast ja ühte kannatanut (s.t üht poolt, kelle kahju saab hüvitatud 100%, ja teist poolt, kes jääb ise üldse kahjuhüvitiseta). Autor vaatleb artiklis, kas ja mis ulatuses on see seisukoht leidnud rakendust igapäevases liikluskindlustuse praktikas.

Lisaks ei paku Riigikohtu asjaomased lahendid vastuseid kaugeltki kõigile küsimustele, mis mootorsõidukitega vastastikuse kahju tekitamise korral tõusevad. Käesolevas artiklis analüüsitakse (mh Saksa õiguse ja kohtupraktika kaasabil) olulisemaid vastuseta küsimusi ning pakutakse neile lahendusi.

Enne spetsiifiliste probleemide juurde asumist selgitatakse aga, milliste põhimõtete järgi kahjuhüvitise määramine mootorsõidukitega vastastikuse kahju tekitamise korral üldse toimub.

• kahjukindlustus
,
• kahju hüvitamine