Kokkuvõte

Praktiliselt iga tsiviilkohtumenetlusega kaasnevad kulud, mida nimetatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskuludeks.

Menetluskulud on olulised mitmest aspektist. Esiteks võivad ja peavad need kujutama teatavat juurdepääsubarjääri kohtutele. Teiseks on menetluskulude õiglane hüvitamine tarvilik kohtuvaidluse poolte huvide kaitseks: põhjendatult kohtusse pöördunud poolele tuleb tema kantud kulud hüvitada ja asjatu kohtuvaidluse põhjustanud pool peab lõpuks need kulud kandma. Kolmandaks säästab menetluskulude kohane reguleerimine kohtuinstitutsiooni ja riiki liiga suures ulatuses oma arvel menetluse läbiviimise riski eest. Neljandaks tuleb aga arvestada, et menetluskuludega seonduv ei tohi muutuda omaette eesmärgiks ega kohtumenetlust koormavaks.

Tsiviilasjades tehtud lahendite peale saab esitada apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse, samuti saab juba jõustunud lahendi uuesti läbi vaadata teistmisavalduse alusel. Seega on kaebemenetlusteks apellatsiooni-, kassatsiooni-, määruskaebe- ja teistmismenetlused. Neis kõigis on menetluskulude tekkimise, kandmise, jaotamise ja kindlaksmääramise osas teatavad eripärad. Just eelkõige sellest vaatekohast läheneb menetluskuludele käesolev artikkel.

• kohtukulud tsiviilkohtumenetluses