Sa hoiad käes järjekordset Juridica numbrit. Mitme hea aastakümne jooksul on see olnud kõrgetasemeline eestikeelne õigusteaduslik ajakiri.

2019. aasta on rahvusülikooli juubeli­aasta ning seda enam tuleb tähelepanu pöörata eestikeelsele kõrgharidusele ning eestikeelsele õigusharidusele.

Viimasel ajal on intensiivsemalt käivitunud diskussioon selle üle, missugune peab olema teaduse keel ning missugune peab olema ülikooli õpetamise keel.

Ühelt poolt intensiivsem rahvusvahelistumine esitab meile väljakutse võõrkeelsete õppekavade loomiseks ning konkurents teadusmaailmas paneb meid fakti ette, et üha enam tuleb tutvustada meie teadussaavutusi samuti võõrkeeles. Teiselt poolt on enam kui selge, et nii õpe kui ka teadus peab olema ja saab olla ka eestikeelne. Õiguse õpetamist puudutab nimetatud diskussioon samuti olulisel määral. Võib tunnetada ümbritsevast keskkonnast tulenevat survet ingliskeelse õppe korraldamiseks. Kuigi ka õigusõppes ja õigusteaduses on võõrkeelte oskamine ja nende kasutamine ülioluline, ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et õigusõpe jääb suuresti rahvuskeelseks. Iga riigi õigussüsteem on omapärane ja seda omapära saabki väljendada rahvuskeeles. See eeldab, et meil on olemas omakeelne õigusterminoloogia ning me oskame ennast rahvuskeeles väljendada selgelt ja üheselt mõistetavalt. Sellepärast jääb eestikeelne õigusõpe alati aktuaalseks ning hädavajalikuks. Ajakiri Juridica kui ainus eestikeelne õigusteaduslik ajakiri täidab just seda missiooni: tagada eestikeelne õigusteadus ja eestikeelne õigusharidus. Pärast taasiseseisvumist on tehtud veel mitu katset luua eestikeelset õigusajakirja, kuid need katsed on katseteks jäänudki. Tartu Ülikooli õigusteadukonna ajakiri Juridica ei ole enam ammu katsetus, vaid nähtus, mis on püsima jäänud ning jääb ka edaspidi püsima. Ta on eestikeelse õigusteaduse diskussiooni foorum, kus saab arutleda Eesti õigussüsteemi mineviku, oleviku ja tuleviku üle.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu liige, Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist on maininud ühes oma viimastest usutlustest, et lahkub oma uuele ametikohale Euroopa Liidus murelikuna. Tema mure seisnes selles, et viimase aja poliitilistes debattides Eestis on õigussüsteemi rünnatud sedavõrd intensiivselt, nagu varem tehtud ole. Eesti õigussüsteem ei saa olla mõjutatud päevapoliitikast ning seal valitsevatest tunnetest ja emotsioonidest. Nii õigusteoreetikute kui ka õiguspraktikute ülesandeks on tagada õigussüsteemi stabiilsus. Arutelud ühe või teise õigusteema aktuaalsuse üle on igapäevane nähtus, mis kuulub nii väga hästi toimiva õigussüsteemi kui ka kõrgel tasemel toimiva õigusteaduse juurde. Ajakirjal Juridica on siinkohal täita oma kindel koht: pakkuda kõrgel tasemel arutelu Eesti õiguselu aktuaalsetel teemadel.

Siinne number sisaldab valikut 35. õigusteadlaste päevadel peetud ettekannetest, õigemini ettekannete pinnalt kirjutatud artiklitest.

Head arutlemist ja lugemist Sulle austatud lugeja!

• Info