Sa hoiad käes järjekordset Juridica numbrit.
Mitme hea aastakümne jooksul on see olnud kõrgetasemeline eestikeelne
õigusteaduslik ajakiri.
2019. aasta on rahvusülikooli juubeliaasta
ning seda enam tuleb tähelepanu pöörata eestikeelsele kõrgharidusele ning
eestikeelsele õigusharidusele.
Viimasel ajal on intensiivsemalt käivitunud
diskussioon selle üle, missugune peab olema teaduse keel ning missugune peab
olema ülikooli õpetamise keel.
Ühelt poolt intensiivsem rahvusvahelistumine
esitab meile väljakutse võõrkeelsete õppekavade loomiseks ning konkurents
teadusmaailmas paneb meid fakti ette, et üha enam tuleb tutvustada meie
teadussaavutusi samuti võõrkeeles. Teiselt poolt on enam kui selge, et nii õpe
kui ka teadus peab olema ja saab olla ka eestikeelne. Õiguse õpetamist puudutab
nimetatud diskussioon samuti olulisel määral. Võib tunnetada ümbritsevast
keskkonnast tulenevat survet ingliskeelse õppe korraldamiseks. Kuigi ka
õigusõppes ja õigusteaduses on võõrkeelte oskamine ja nende kasutamine
ülioluline, ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et õigusõpe jääb suuresti
rahvuskeelseks. Iga riigi õigussüsteem on omapärane ja seda omapära saabki
väljendada rahvuskeeles. See eeldab, et meil on olemas omakeelne
õigusterminoloogia ning me oskame ennast rahvuskeeles väljendada selgelt ja
üheselt mõistetavalt. Sellepärast jääb eestikeelne õigusõpe alati aktuaalseks
ning hädavajalikuks. Ajakiri Juridica kui ainus eestikeelne õigusteaduslik
ajakiri täidab just seda missiooni: tagada eestikeelne õigusteadus ja
eestikeelne õigusharidus. Pärast taasiseseisvumist on tehtud veel mitu katset
luua eestikeelset õigusajakirja, kuid need katsed on katseteks jäänudki. Tartu
Ülikooli õigusteadukonna ajakiri Juridica ei ole enam ammu katsetus, vaid nähtus,
mis on püsima jäänud ning jääb ka edaspidi püsima. Ta on eestikeelse
õigusteaduse diskussiooni foorum, kus saab arutleda Eesti õigussüsteemi
mineviku, oleviku ja tuleviku üle.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu
liige, Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist on maininud ühes oma viimastest
usutlustest, et lahkub oma uuele ametikohale Euroopa Liidus murelikuna. Tema
mure seisnes selles, et viimase aja poliitilistes debattides Eestis on
õigussüsteemi rünnatud sedavõrd intensiivselt, nagu varem tehtud ole. Eesti
õigussüsteem ei saa olla mõjutatud päevapoliitikast ning seal valitsevatest
tunnetest ja emotsioonidest. Nii õigusteoreetikute kui ka õiguspraktikute
ülesandeks on tagada õigussüsteemi stabiilsus. Arutelud ühe või teise
õigusteema aktuaalsuse üle on igapäevane nähtus, mis kuulub nii väga hästi
toimiva õigussüsteemi kui ka kõrgel tasemel toimiva õigusteaduse juurde.
Ajakirjal Juridica on siinkohal täita oma kindel koht: pakkuda kõrgel tasemel
arutelu Eesti õiguselu aktuaalsetel teemadel.
Siinne number sisaldab valikut 35.
õigusteadlaste päevadel peetud ettekannetest, õigemini ettekannete pinnalt
kirjutatud artiklitest.
Head arutlemist ja lugemist Sulle austatud
lugeja!