Kokkuvõte

Eraõigusliku vaidluse sisulisel lahendamisel teeb kohus otsuse. See tähendab, et kohus teeb hagi või muu avalduse tervikuna või osalise rahuldamise korral kohtuliku käsutuse, mis on olemuselt kohustav. See ei tähenda siiski alati soorituseks kohustamist. Kohtulahendil võib lisaks olla nii tuvastav kui ka kujundav toime. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lõige 1 sätestab muu hulgas, et hagi menetletakse nõudest lähtudes. Seega määrab kohtusse pöörduja (hageja või avaldaja), kas ta soovib kohtumenetluse tulemusena sooritusliku, tuvastusliku või kujundusliku kohtuliku käsutuse tegemist. Selle järgi jaotuvad nõuded sooritus-, tuvastus- ja kujundusnõueteks.

Tsiviilasja lahendamise tulemusel tehtav kohtulahend on selle jõustumise või viivitamata täitmiseks tunnistamise järel täitedokument, mida saab vajaduse korral täita sundkorras täitemenetluse seadustiku alusel toimuva täitemenetluse raames. Sundtäitmiseks peab kohtuotsuse resolutsioon olema selge ja üheselt mõistetav. Ka vabatahtliku täitmise puhul peab kohustatud isikule olema selge ja arusaadav, mil viisil käitumist temalt oodatakse. Mõlemal juhul nähtub täitmise sisu kohtulahendi resolutsioonist, mis peab olema ammendav, korrektne, selge, täpne ja täidetav ilma lahendi ülejäänud tekstita.

Käesolev artikkel käsitleb valikut küsimustest, mis võivad tekkida levinumate tsiviilõiguslike sooritusnõuete lahendamisel kohtuotsuse või -määruse resolutsioonis otsuse sõnastamisel.

• kohtulahend
,
• õiguskeel ja terminoloogia
,
• õiguskaitsevahendid
,
• tasaarvestus
,
• tahteavaldus
,
• Täitemenetlus