Kokkuvõte

Artikkel on jätkuks Juridica 2020/6 avaldatud artiklile „Advokaadibüroo läbiotsimisest Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas“. Tuginedes selles tehtud sissejuhatusele ja liikudes kodumaisele õigustandrile, püüab autor anda isiklikust kogemusest ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast lähtuva hinnangu kahele küsimusele: (a) kas ja kuidas on kehtiva seaduse alusel üldse võimalik advokaadibürood läbi otsida, et tagatud oleks kliendi ja advokaadi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kohta EIK kehtestatud kriteeriumitele vastav kaitse, ning (b) kuidas saaks kohandada Eesti õigusruumi de lege ferenda selliseks, et läbiotsimine advokaadibüroos oleks reguleeritud tasakaalustatult ja ühemõtteliselt.

Artikli fookus on eeskätt läbiotsimistel, mis tehakse süüteomenetluses tegutseva advokaadi büroos, aga ka tema kodus või näiteks autos. Praktikas võib tulla ette ka läbiotsimisi muu valdkonna advokaadi juures ning advokatuuri mittekuuluvate juristide juures. Neis olukordades (nagu ka advokaadi suhtes tehtavate jälitustoimingute puhul) on kaalul samasugused Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 nimetatud väärtused, kuid siinse artikli esmatähelepanu alt jäävad need välja.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• Advokatuur