Kokkuvõte

Finantssektori mõistmine ja riskide ajakohane hindamine ja maandamine on oluline paljude turuosaliste jaoks – 2008. aasta finantskriis tõi välja pangandussektori ebastabiilsuse ja võetud ülemäärased ja maandamata riskid. Üheks viisiks riskide jälgimiseks, haldamiseks ja maandamiseks on stressitestide läbiviimine. Tänases kriisi olukorras on pankade sisemine ja ka väline stressitestimine asjakohane ja aktuaalne teema. Artiklis on püstitatud kuus hüpoteesi, mis keskenduvad üleeuroopalise stressitesti tulemuste ja teatud pangaspetsiifiliste riskinäitajate seostele.

Artikli fookuses on 2010., 2011., 2014., 2016. ning 2018. aasta Euroopa Pangandusjärelevalve stressitestid, kus osales kokku 153 panka 22 erinevast riigist. Seoste hindamiseks kasutatakse nii paneelandmetel kui ka ristandmetel põhinevaid regressioonmudeleid. Stressitestimise mõju ulatuslikkus on artiklis defineeritud kahel viisil – stressitesti poolt mõjutatud kapitali suhe baasstsenaariumi ning stressitesti poolt mõjutatud kapitali suhe esialgsesse kapitalinäitajasse. Selgitavate muutujatena on artiklis tuginetud CAMELS-i reitingu süsteemile, mille põhjal on valitud vastavad pangaspetsiifilised riski- ja finantsnäitajad. Analüüsi tulemused näitasid, et üleeuroopalise stressitesti raames langevad enim madala kasumlikkuse ja madala varade kvaliteediga pankade kapitalitasemed.

• järelevalve ja kontroll
,
• pangandus