Kokkuvõte

ÜRO lapse õiguste konventsioon sätestab põhimõtted, et kõikides last puudutavates küsimustes tuleb esikohale seada tema parimad huvid ja tagada lapse võimalus nende küsimuste lahendamisel osaleda. Need põhimõtted on esmatähtsad ka lapsendamisel, kui lapsel on õdesid-vendi. Arvestada tuleb ühest küljest lapse õigust kasvada (uues) perekonnas ja teisest küljest lapse õigust säilitada (olemasolevad) suhted õdede-vendadega. Selles kontekstis ei tohiks lapsendamissaladus minna vastuollu lapse õigusega eraelu puutumatusele, mis hõlmab õigust teada oma päritolu.

Eestile on üsna iseloomulik, et ühest bioloogilisest perest eraldatakse mitu õde-venda, keda kõiki üks asenduspere (hooldus-, eestkoste-, lapsendajapere) ei ole valmis kasvatada võtma. Eelmisel aastal lapsendatutest vaid üks läks samasse perre koos kõikide õdede-vendadega. Pole tavatu, et mõni (noorem) laps lapsendatakse ja mõni (vanem) jääb asendushooldusele. Juhtub ka, et bioloogilised õed-vennad lapsendatakse eri peredesse.

Artikli keskmes on õiguslikud küsimused, mis puudutavad lapsendatu õigust teada lapsendamisest ja oma päritolu, aga ka seda, mil määral peaksid lapsendamisest teadma tema õed-vennad. Ennekõike on vanemate või eestkostjate ülesanne rääkida lastele lapsendamisest, nende päritolust ja bioloogiliste õdede-vendade olemasolust. Teatavatel juhtudel võib lapsendamissaladuse lastele avaldamine olla avalikes huvides. Lapsendamissaladuse sätteid perekonnaseaduses on võimalik tõlgendada kooskõlas lapse õiguste konventsiooniga, kuid mõtteainet lapsekeskse ja avatud lapsendamise põhimõtetega seoses on.

• lapsendamine