Kokkuvõte

Vaatamata kindlustuslepingu väga täpsele ja suures osas imperatiivsele õiguslikule reguleerimisele tekib mõnikord küsimus, kas olenemata seaduses ja/või kindlustuslepingu tingimustes sätestatust kindlustuskaitse siiski kehtib ja kas kindlustusandja on õigustatud kasutama täitmiskohustusest vabanemise aluseid (seda vaatamata regulatsioonile, mis on formaalselt kindlustusandja kasuks). Kirjeldatud dilemma võib tuleneda erinevatest põhjustest: näiteks kindlustusvõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (kindlustusmakse tasumisega viivitamine, kindlustusriski suurenemisest teatamata jätmine jne), mis on kindlustusandjale teada ja mida kindlustusandja on vaikimisi aktsepteerinud, võtmata ette mistahes muudatusi kindlustuslepingus, kuigi seadus või kindlustustingimused andsid selleks võimaluse. Üldnõue, mille kohaselt tsiviilkäibe osalised peavad kohustuste kehtestamisel ja täitmisel tegutsema heauskselt, on ühelt poolt mõeldud selleks, et vältida seesuguseid õigusliku ebamäärasuse olukordi. Teiselt poolt vajab see oma abstraktsuse tõttu seoses kindlustuslepinguga teatud täpsustamist või tõlgendamist, sest õiguste teostamise piiramise eelduseks on vastavate õiguste kuritarvitamine.

Artiklis pööratakse põhitähelepanu lepingupoole (kindlustusandja) ebajärjekindlale käitumisele või tema tegevusetusele valikulistes olukordades. Vastuseks sellisele kindlustusandja ebajärjekindlale praktikale ja kindlustusvõtjate õiguste kaitsmiseks kasutatakse eri õigussüsteemides erinevaid kaitsedoktriine või menetlustehnikaid (venire contra factum proprium, estoppel, waiver jne). Autorid uurivad vastuolulise käitumise keeldu kahjukindlustuses.

• kahjukindlustus
,
• tsiviilõiguste teostamine