Menüü

Kokkuvõte

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikes 2 on sätestatud õigus saada riigilt abi vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse ja puuduse korral. Kui inimene on sattunud puudusesse, siis on tal õigus saada sotsiaalabi (s.t toimetulekutoetust).

Sotsiaalkindlustushüvitisi makstakse sõltumata sellest, kas inimene on puuduses või mitte. Riigikohtu senisest praktikast tulenevalt on sotsiaalkindlustusega hõlmatud inimesel vanaduse korral põhiõigus sotsiaalkindlustusele. Riigikohus on arutanud ka õigust saada riigilt abi toitja kaotuse korral, kuid ei seostanud seda õigust ei õigusega sotsiaalkindlustusele ega õigusega sotsiaalabile. Õigust saada riigilt abi töövõimetuse korral ei ole Riigikohus käsitlenud. Õigust riigi abile töötuse, raseduse ja sünnituse ning laste ülalpidamise korral on Riigikohus seni tõlgendanud pigem õigusena sotsiaalabile, mitte aga õigusena sotsiaalkindlustusele. Samuti puudub selgus selles, mil määral on inimesel põhiõigus riigi abile tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral.

Autor leiab, et Riigikohus võiks sotsiaalhüvitistega seotud vaidluste lahendamisel sagedamini kaaluda, kas makstav hüvitis on sotsiaalne põhiõigus või mitte, ja kui on, siis kas see on õigus sotsiaalabile või sotsiaalkindlustusele. Riigikohtu otsused võimaldaksid inimestel saada oma õiguste suhtes suurema kindlustunde.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse