Menüü

Kokkuvõte

Filosoof Platon teadis rääkida, et ideede maailmas särab headuse või hüvesuse idee nagu päike kõikide teiste asjade ja nähtuste ideede seas, või pigem isegi nende kohal. Eesti õiguse kohal tundub sarnasel moel kõrguvat Saksa õiguse päike – ise kirkam kui ükski teine õiguskord maailmas, laseb Saksa õigus ka Eesti õigusel või selle üksikutel osadel nähtavale tulla. Eesti uue õiguse kujundamisel langesid valikud tihtilugu Saksa õigusest pärit lahenduste kasuks. Sageli olid aga Eesti uute seadustega kehtestatud valikud Saksa eeskujust erinevad. Mõte oli lihtne: igalt poolt parim välja koukida ja siis enda kombel kokku panna. Just see segamise meetod – omal kombel kokku panemine – teeb Saksa õiguse või õigusteaduse kasutamise Eesti õiguse tõlgendamisel ja kujundamisel mitte ainult viljakalt kasutatavaks, vaid tihtilugu ka kahtlaseks või küsitavaks.

Lisaks peame arvestama, et meie õigusesse on muu hulgas üle võetud elemente Saksa õigusest või õigusteadusest, mis saksa enda autorite arvates vajavad kriitilist kaalumist: näiteks õpetus õiguste kuritarvitamisest, usaldusvastutus, meilgi kõrgele aujärjele tõstetud nn väärtusjurisprudents. Nende natsionaalsotsialismi ajastust pärinevate õigusuuenduste jätkuva kasutamise tagajärg ei pea paratamatult olema ebaõigus, aga võimalus selleks jääb alati alles. Autor manitseb siin ettevaatusele. Vähemasti tuleks igal juhul selgesti näidata ja põhjendada, miks nende elementide kasutamine ei ole problemaatiline.

Tegemist on akadeemilise aulaloenguga Eesti Vabariigi Riigikohtu taasasutamise 30. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas 25. mail 2023.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse