Käesolev number on pühendatud õigusteadlase, õppejõu ja riigikohtuniku Eerik Kergandbergi 70. juubelile ja loodetavasti leiab huviline siit palju lugemisväärset. Mis puudutab Eeriku enda kirjatöid kasvõi meie Juridicas, siis kujutavad juba nende pealkirjad endast kaunis kirjut pilti. Olgu siinkohal toodud ainult mõned stiilinäited: „Kriminaalmenetlus kui kullakaevandus“, „Per aspera ad fair trial“ või „Ekspert – kas kohtunikkonna lähisugulasest pereliige, (igas mõttes) kallis kontvõõras või veidi mõlemat“. Ei tasu aga arvata, et traditsiooniliselt ja lakooniliselt sõnastatud pealkirjaga artikkel võiks olla siis ka sisult midagi väga tavapärast. Nii on Eeriku viimane kirjatöö Juridicas pealkirjastatud lihtsalt „Süü“, kuid poleemilisi vaipu klopitakse seal tublisti, kusjuures pääsu ei ole ka käesoleva pöördumise autoritel. Olgu neile ebaõnnest vaevatutele, kel Eerikuga isiklikult vestelda pole õnnestunud, teadmiseks, et Eeriku kirjutatu on suulise kõnega niivõrd sarnane, et teksti lugeja kõrvus kõlab möödapääsmatult hoopis Eeriku enda hääl.

Enamik juubilari töödest on küll pühendatud kriminaalmenetlusele, aga nagu viimati nimetatustki ilmneb, võtab ta mõnikord sõna ka materiaalõiguse teemadel. Rääkimata juba sellest, et kohtunikul tuleb tegelda võrselt nii menetluse kui ka materiaalõigusega. Eeriku kandidaadiväitekiri (kaitstud 1985 Leningradi ülikoolis), artiklid ja eriarvamused Riigikohtu lahenditele ei jäta siiski kahtlust, et tema teadustöö, õppetöö ja praktiline tegevus on eelkõige seotud kriminaalmenetlusega. Veelgi enam, väljend „seotud“ on kaugel täpsusest, sest juubilar ei ole mitte lihtsalt kriminaalmenetlusega seotud, vaid on praegu Eestis kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu üks põhiautoreid ja kui nooruslikku juubilari tohiks nii nimetada, siis meie kriminaalmenetlusõiguse grand old man.

Loengud on Eerikul olnud ülikoolis sageli varahommikuti, kuid mitte ühtegi tudengit seal tukkumises küll süüdistada ei saa. Ninatargad ütleksid, et kui miski muu tudengeid ärkvel pole hoidnud, siis sportlik huvi selle vastu, mitu korda suudab õppejõud pooleteise tunni jooksul kasutada väljendit „NB!“. Aga tegelikkus on palju sirgjoonelisem: Eerik lihtsalt on nii paganama inspireeriv loengupidaja oma ammendamatute teadmiste ja kotkale omase laia vaatega. Tänased tudengid kõnelevad: „Oma tohutute teadmiste tudengitele selgelt ja arusaadavalt edasiandmise oskus on kunst, millega suutis professor Kergandberg ainuüksi paari loenguga kustumatu mulje jätta. Tema puhul on näha, kuidas ka pärast aastatepikkust tööd karistusõiguse valdkonnas on see jätkuvalt tema jaoks südamelähedane ja paneb silma särama. See on kahtlemata aastate jooksul inspireerinud lugematul hulgal praegusi ja tulevasi karistusõiguse spetsialiste!“ Endised tudengid kiidavad: „Eerik Kergandberg on legendaarne õppejõud ja kohtunik, kelle mõtted ja sõnad on alati olnud konkreetsed ja arusaadavad. Ta suutis taandada keerulise küsimuse lihtsaks ning seeläbi väljendada probleemi tegelikku olemust. Tema sõnavõtud on konkreetsed, asjakohased ja teravad, vürtsitatud mõnusa huumoriga, ning neid on alati sümpaatne kuulata. Tabav huumor, värskus ning energilisus, mis Eerik Kergandbergiga kaasneb, süstis ka tudengina energiat õpingutesse.“

Nooruslikkust ja elurõõmu jätkub juubilaril kaugele väljapoole erialast tegevust. Kõikvõimalikud paadi-, suusa-, jalgratta- ja muud matkad kuuluvad lahutamatult Eeriku elusviisi juurde – ja siingi tuleb möönda, et mitte eluviisi „juurde“, vaid on selle lahutamatu koostisosa. Kindlasti soovime juubilarile õnne ja edu, kuid ei hakka ennustama, kas ta üllatab meid järgmisena mõne kauge ja eksootilise matka või hoopis ägeda poleemilise artikliga kasvõi siinsamas Juridicas. Vaieldamatult ootavad teda pikisilmi auditooriumi teadmisjanulised tudengid. Jõudu!

• Info