Kokkuvõte

2023 oli aasta, mil tehisintellekt jõudis massidesse. Kiire areng jätkub ka käesoleval aastal. Kahtlemata jõuab tehisintellekt ka kohtumenetlusse, sest kohtumenetluse areng ei ole lahus ühiskonna arengust. Sellega on seotud aga terve hulk iseseisvaid probleeme. Näiteks tuleks uuesti sisustada, mida tähendab kohtuvõimu iseseisvus ja sõltumatus ‒ sedakorda masinast. Tehisintellekti kasutamise korral ei räägi me kohtumenetluse mingi osa automatiseerimisest (mis oli eelmise tööstusrevolutsiooni teema), vaid otsustamise üleandmisest inimeselt masinale. Optimistlik oleks arvata, et inimene suudab arvutit kontrollida (nt situatsioonis, kus tehisintellekt pakub kohtunikule välja otsuse projekti) ‒ inimene ei suuda väga hästi seda juba praegu. Teisest küljest on otsustusprotsessi teatud osa võõrandamine tulevikus paratamatu. See toimuks ka juhul, kui otsuse teeks küll kohtunik, kuid tehisintellekt sõeluks esitatud infohulgast välja vaidluse lahendamiseks tähtsust omavad tõendid, pakuks õigusnormi ja viitaks kohtupraktikale. Küsimus on pigem selles, kui palju otsustusprotsessist peame me võimalikuks arvutile võõrandada. See vajab aga laiemat diskussiooni, analüüsi ning ka õiguslikku raamistikku. See kõik tuleb teha enne, kui lasta tehisintellekt kohtumenetlusse toimetama.

Autori arvates ei saa tehisintellekti suhtuda kui tavalisse masinasse või arvutiprogrammi ‒ tehisintellekt on ohtlik. Ohud tuleb teadvustada ning sellest lähtudes üles ehitada ka poliitika ja õiguslik regulatsioon.

• õigusemõistmine
,
• kohus