Kokkuvõte

Möödunud aastal korraldati Tallinna Ringkonnakohtus hiljuti tööd alustanud kohtunikele inspiratsiooniseminar. Kaks staažikamat kolleegi ja väljastpoolt tulijana vandeadvokaat arutlesid ootuste üle kohtutele ja selle üle, mil moel oma tööd tõhusamalt teha. Praegune artikkel kasvas välja ühest seminari arutelust ja kindlasti kehtivad siinsed mõtted ka teiste loometöö tegijate puhul.

Õigusteaduskonnas antakse akadeemilist haridust ja keskendutakse traditsiooniliselt teadmistele, mitte oskustele. Arvatakse, et teadmiste olemasolul on oskusi võimalik praktika käigus hõlpsasti omandada. Tegelikult on vaja ka tunnustatud juristi abistada, et ta uude ametisse asumisel tööga kiiremini kohaneks.

Olukord on hakanud muutuma. Juba mõnda aega korraldatakse kohtunikele rohkem oskuskoolitusi, sh psühholoogia valdkonda kuuluvaid. Ilma konkreetse töö eripära tundmata on psühholoogil siiski keeruline juhendada kohtunikku, kuidas juhtida oma aega, vältida stressi ja mitte läbi põleda ning kasutada oma aja- ja vaimse jõu ressursse mõistlikult.

On ilmne, et mõned kolleegid suudavad tõhusamalt töötada kui teised. Osa kohtunikke teeb asju ratsionaalsemalt, rakendades selleks erinevaid töökorralduslikke meetmeid. Teised tulevad paremini toime töö emotsionaalsete aspektidega. Hea oleks, kui me leiaksime üles oma ressursse mõistlikult kasutada oskavad kolleegid, seda nii kiiruse kui ka hea tulemuse mõttes. Seejärel tuleks kindlaks teha, millel põhineb nende hea sooritus. Kas on olemas mingid universaalsed väga efektiivse inimese oskused või harjumused? Kuidas neid omandada? Mis on loovustõke ja kuidas seda ületada? Kuidas paremini kasutada oma aju ja loovust? Neile küsimustele otsitakse artiklis vastust.

• õigusemõistmine
,
• kohtunikud