Kokkuvõte

Kuna seaduse regulatsioon äratundmiseks esitamise osas on napisõnaline, siis on artiklis vaatluse all asjakohased nõuded, mida tuleb järgida isiku äratundmiseks esitamise viisi osas ja isiku äratundmiseks esitamise ettevalmistamisel ning isiku äratundmiseks esitamise läbiviimisel. Need nõuded on olulised seetõttu, et nende järgimata jätmine võib muuta äratundmiseks esitamise tulemuse väheusaldusväärseks või ebausaldusväärseks.

Üldjuhul on äratundmiseks esitamise kordamine mittevajalik, sest reeglina võetakse tõendina arvesse ainult esimene äratundmiseks esitamise tulemus. Prokuröri poolt kohtulikul uurimisel tunnistajale esitatud küsimus, kas ta tunneb süüdistatavas ära teo toimepanija, või küsimus, kas kuriteo toimepannud isik viibib istungisaalis, on asjakohatud. Tegemist on kordus- ja üksikäratundmiseks esitamisega.

Õiguspraktikat võiks kujundada selles suunas, et kohus võiks tugineda äratundmiseks esitamise protokollis kajastatud äratundmise faktile ka juhul, kui tunnistaja kohtus ristküsitlusel antud ütlused äratundmise tunnuste osas on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nii võiks usaldusväärseks lugeda ka ütlused, mis olid antud kohtueelses menetluses seoses äratundmiseks esitamisega. Äratundmiseks esitamise protokolli kui tõendi kindlustamiseks võiks kohtueelses menetluses anda kaitsjale võimalus tutvuda äratundmiseks esitamise protokolliga ja seejärel küsitleda tunnistajat või kannatanut äratundmiseks esitamise asjaolude osas. Kaitsja küsimused ja äratundja vastused võiks kanda äratundmiseks esitamise protokolli.

• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses