Kokkuvõte

Nõukogude õigusloomes olid mitmeti mõistetavad seadussätted üsna tavalised. Paratamatult pidi keegi neid hiljem selgitama. Vastav õigus oli antud NSV Liidu Ülemkohtule ja liiduvabariikide ülemkohtutele. Arvati, et just nemad teavad kõige õigemini, mida seadusetegija mõtles, kui ta midagi ebaselgelt ütles või hoopis ütlemata jättis. Kuna niisugune praktika ei ole ranges kooskõlas võimude lahususe põhimõttega, peaks Eesti Vabariik selle hülgama. Iga õiguslikku reguleerimist vajav probleem tuleks vastavas aktis sätestada igakülgselt, kõiki aspekte silmas pidades ja üheselt mõistetavalt.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• aegumine
,
• muud mõjutusvahendid
,
• süütegu
,
• õiguskeel ja terminoloogia