Kokkuvõte

Vaidlustest surmanuhtluse poolt ja vastu

Ettekanne Kriminaalpreventsiooni Nõukogu istungil 8. veebruaril 1996.

1. Üldmärkused

Keskaegsele ja uusaja alguse kriminaalõigusele olid omased kehalised karistused ja surmanuhtlus oma rohkete liikidega. Valgustusideede levik kriminaalõiguses tähendas ühtlasi võitlust surmanuhtluse, sandistavate kehaliste karistuste ja piinamise vastu. Esialgsed edusammud (surmanuhtluse kaotamine Toskaanas 1765, Austrias 1787) olid siiski ajutised, kuivõrd surmanuhtluse uusaegne põhialternatiiv – vabadusekaotus – oli alles tekkimas ning ei erinenud oma olemuselt kuigi oluliselt surmanuhtlusest. Vabadusekaotuse põhivormid – galeeriorjus, sunnitöö või vangistus – tähendasid sageli üksnes pikaajaliselt täideviidavat surmanuhtlust. Vabadusekaotus hakkas surmanuhtlust tõsiselt välja tõrjuma alles seoses moodsate vanglasüsteemide ning parandava karistuse idee levikuga XIX sajandi keskel. Samasse aega langeb ka abolitsionistliku liikumise algus.

• õigusfilosoofia
,
• õigusriik
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• karistuse liigid ja määrad
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused