Kokkuvõte

1. Töö mõiste ja olemus

Ajalooliselt vaadatuna on inimene alati teinud mingit tööd. Tema töö peamiseks eesmärgiks on olnud enese alalhoidmine. Kõik, mis vajalik inimeste eluks ja arenguks, luuakse tööga. Töö on kogu ühiskonna eksistentsi aluseks. Sellest tulenevalt ei saa alahinnata töö õigusliku regulatsiooni tähtsust.

Mõiste „töö“ on tööõiguses küllaltki olulise tähtsusega. Põhjenduse sellele leiame A. Taskalt. Käsitledes õiguse keskseid mõisteid, toob A. Taska ühena nendest kesksetest mõistetest esile teo mõiste, mille erimõistena tuleb vaadelda tööd [14, lk 46]. A. Taska kirjutab: „Töö kui probleem õigusteaduses ja õiguses üldse moodustab enesest lähtealuse ühele õigusteaduslikule eridistsipliinile, mida nimetatakse tööõiguseks. Jättes töö defineerimise probleemi kõrvale, tuleb töö kui mõiste käsitlemisel õigusteaduses rõhutada eeskätt selle iseloomulikke omadusi. Me näeme, et inimese hoiak on suunatud ettemääratud sihile, ning et inimene ei järgi meelevaldseid ja ükskõik milliseid tegevusimpulsse, vaid juba ettemääratud sihile laseb ette dikteerida oma käitumise sisu. Sellisena, nende iseloomustavate joontega, tuleb tööst aru saada õiguses.“ [14, lk 47]. Seega A. Taska poolt öeldut resümeerides võime öelda, et töö on alati tahteline tegevus, mis on suunatud mingi kindla eesmärgi saavutamisele.

• tööõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• teenuse osutamise lepingud
,
• seadusandlus