Kokkuvõte

1. Halduskohtute organisatsioon

HKS uue redaktsiooni põhieesmärk on täiustada subjektiivsete õiguste kaitse võimalusi halduskohtus ning kõrvaldada seni menetluskorras sisalduvad puudused. Kuid põhjalikku reformimist vajab ka halduskohtute organisatsiooniline korraldus. 1993. aastal astuti halduskohtusüsteemi loomisel küll põhjapanev, kuid siiski alles esimene samm. Iseseisvad halduskohtud tegutsevad hetkel üksnes Tallinnas ja Tartus, ringkonnakohtutest töötab halduskolleegium vaid Tallinna Ringkonnakohtus. Muus osas on halduskohtusüsteem esimeses ja teises astmes tihedalt seotud üldkohtutega. Kohtute seaduse (RT 1991, 38, 472) § 18 lõike 1 kohaselt tegutsevad maa- ja linnakohtute juures halduskohtunikud, vaid vajadusel moodustatakse eraldi halduskohtud. Kohtute seaduse § 17 lõike 4 alusel võivad maa- ja linnakohtunikud halduskohtunike puudumisel arutada ka ise halduskohtu pädevusse kuuluvaid asju. Haldusasjade suhteliselt väike arv, võrreldes tsiviil- ja kriminaalasjade arvuga, ei taga igas maa- ja linnakohtus halduskohtunikule normaalset töökoormust. Seetõttu täidavad halduskohtunikud mitmel pool täiendavaid ülesandeid – lahendavad üldkohtute pädevusse kuuluvaid asju, täidavad ülesandeid seoses registrite pidamisega jne. Aluse selleks annab kohtute seaduse § 19 lõige 2.

• kohus
,
• halduskohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• halduskohtusse pöördumine