Kokkuvõte

14. novembril 2001 võttis Riigikogu vastu Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud tõestamisseaduse. *1 Tõestamine, mis moodustab olulise osa notarite ametitoimingutest, on senini reguleeritud üksnes ühe, üldsõnalisi sätteid sisaldava peatükiga kehtivas notariaadiseaduses. Pealegi ei ole see peatükk ette nähtud spetsiaalselt tõestamistoimingu kui väga spetsiifilise ametitoimingu reguleerimiseks, vaid reguleerib kõigi notari ametitoimingute tegemisega seonduvat. Notariaaltoimingute tegemise eeskirjad olid kehtestatud justiitsministri määrustega.

Tõestamisseaduse ettevalmistamise eesmärk oli kehtestada tõestamise kui menetlusõiguse regulatsioon seadusega ning delegeerida justiitsministrile ainult (tõestamis)toimingute teostamise tehnilis-vormistuslike nõuete kehtestamine. Tõestamisseaduse väljatöötamisel on kasutatud eeskujuna Saksa dokumenteerimisseadust (BeurkG), mida on püütud kohandada Eesti oludele.

Alljärgnevalt antakse lühike ülevaade olulisematest muudatustest tõestamistoimingute tegemisel, mis kaasnevad tõestamisseaduse vastuvõtmisega.

• Notariaat
,
• tehingu vorm
,
• haldusmenetlus