Kokkuvõte

1. Sissejuhatus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõikes 1 ja §-s 10 väljendatud põhimõtte kohaselt on Eesti sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik, kus riigivõimu teostatakse põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Tsiteeritud põhimõte nõuab ühtlasi, et igaüks, kelle õiguseid riigivõimu teostamisega riivatakse, võib nõuda riive põhjuste teatavakstegemist. Üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega suhtlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma. Siit omakorda võrsubki idee üldisest haldusakti põhjendamise (motiveerimise) kohustusest, mis rõhutab kodaniku seisundit haldusmenetluse subjektina, ühtlasi on akti põhjendamine menetluse korrektse lõpetamise vältimatuks eelduseks. Põhjendamiskohustuse mittetäitmisel seevastu ei saa kodanik teada otsuse ratsionaalsest argumentatsioonist ning menetlusosalisele võib seetõttu jääda mulje, nagu toimuks otsuse tegemine haldusorganis juhuslikkuse alusel.

Üldisel haldusakti põhjendamise kohustusel on Eestis märkimisväärselt pikk ajalugu. Juba 1. aprillil 1936 riigivanema dekreedi alusel antud administratiivmenetluse seadus (RT 1936, 4, 25) nägi ette üleüldise haldusakti põhjendamise kohustuse. Seaduse § 77 kohaselt lahendatakse administratiivmenetluses (=haldusmenetluses) asi selgelt ja võimalikult lühidalt, kusjuures otsuses märgitakse ära otsuse õiguslik alus ja selle põhistus, samuti millise aja jooksul ja missugusele asutusele võib esitada kaebuse otsuse peale. Sealjuures sätestas seadus ka otsuse (ning sellega koos ilmselt ka põhjenduse) kirjaliku vormi üldise nõude (§ 78). Okupatsiooniaastatel kadus õiguskorrast üldine haldusakti põhjendamise kohustus, ilmudes tagasi alles taasiseseisvumise järel – esmalt õiguse üldpõhimõttena, mille rakendamise vajalikkusele kohtud korduvalt tähelepanu juhtisid, seejärel üksikutes haldusõiguse eriseadustes haldusakti ühe osana. Haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) vastuvõtmise järel on haldusakti põhjendamise kohustus Eesti haldusõiguses tervikuna lõplikult kanda kinnitanud.

• haldusmenetlus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• demokraatia
,
• õigusriik