Sulge
Riigihangetega seonduv problemaatika, eriti korruptsioonijuhtumid, on avalikkuses tihti kajastamist leidev teema. Võitlus korruptsiooniga on tõsiseks väljakutseks nii Eestile kui ka kõigile teistele riikidele, samuti rahvusvahelistele organisatsioonidele. Kuna märkimisväärne osa riigi käsutuses olevatest rahalisest vahenditest kulutatakse hangete kaudu, omab riigihange olulist majanduslikku tähtsust. Samas on riigihange valdkonnaks, kus korruptsiooni tekkeks on ideaalsed tingimused. Sarnaselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on riigihange Eestis korruptsiooni seisukohalt aktuaalne ka seetõttu, et riigi osakaal majanduselus on suhteliselt suur. Lõpetamata on erastamisprotsess, samuti on riigil palju vara.
Riigihanke puhul seisneb korruptsioon peamiselt ostja ja pakkuja
vahelises kokkumängus, kus hankelepingu eest vastutavad ametnikud
nõuavad või aktsepteerivad pakkujate „teenuseid“ (altkäemaksu).
Riigihankemenetluses tulevad korruptiivsete tegudena kõne alla lisaks
altkäemaksule ka muud seaduserikkumised, kus toimub ühe pakkuja
ebaseaduslik eelistatakse teiste pakkujatega võrreldes. Näitena
taolistest ebaseaduslikest eelistamistest võib tuua ostja huvid
pakkuja äritegevuse suhtes, sugulus ostja ja pakkuja vahel,
konfidentsiaalse info kuritarvitamine, pakkumistega seonduvad
seadusest üleastumised, ostjale meelepärast erakonda toetanud
ettevõtja osalemine hankekonkursil jms. Sageli vaadeldakse taolist
ametnikepoolset tahtlikku korruptiivset käitumist hooletusena. *1