Kokkuvõte

Sissejuhatus

Riigihangetega seonduv problemaatika, eriti korruptsioonijuhtumid, on avalikkuses tihti kajastamist leidev teema. Võitlus korruptsiooniga on tõsiseks väljakutseks nii Eestile kui ka kõigile teistele riikidele, samuti rahvusvahelistele organisatsioonidele. Kuna märkimisväärne osa riigi käsutuses olevatest rahalisest vahenditest kulutatakse hangete kaudu, omab riigihange olulist majanduslikku tähtsust. Samas on riigihange valdkonnaks, kus korruptsiooni tekkeks on ideaalsed tingimused. Sarnaselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on riigihange Eestis korruptsiooni seisukohalt aktuaalne ka seetõttu, et riigi osakaal majanduselus on suhteliselt suur. Lõpetamata on erastamisprotsess, samuti on riigil palju vara.

Riigihanke puhul seisneb korruptsioon peamiselt ostja ja pakkuja vahelises kokkumängus, kus hankelepingu eest vastutavad ametnikud nõuavad või aktsepteerivad pakkujate „teenuseid“ (altkäemaksu). Riigihankemenetluses tulevad korruptiivsete tegudena kõne alla lisaks altkäemaksule ka muud seaduserikkumised, kus toimub ühe pakkuja ebaseaduslik eelistatakse teiste pakkujatega võrreldes. Näitena taolistest ebaseaduslikest eelistamistest võib tuua ostja huvid pakkuja äritegevuse suhtes, sugulus ostja ja pakkuja vahel, konfidentsiaalse info kuritarvitamine, pakkumistega seonduvad seadusest üleastumised, ostjale meelepärast erakonda toetanud ettevõtja osalemine hankekonkursil jms. Sageli vaadeldakse taolist ametnikepoolset tahtlikku korruptiivset käitumist hooletusena. *1

• riigivara ja -hanked
,
• korruptsiooni preventsioon
,
• ametialased süüteod