Kokkuvõte

Tööstusomandi süsteemi reformi käigus on taas kord päevakorral tööstusomandi apellatsioonikomisjoniga seotud küsimused. Artiklis otsitakse vastuseid küsimustele, milline peaks olema tööstusomandi apellatsioonikomisjoni koht Eesti õigussüsteemis, tema pädevus, komisjoni volitused otsuse tegemisel, samuti otsuse õigusjõud. Käsitletakse ka küsimust, milline peaks olema patendiameti uus otsus, kui apellatsioonikomisjon vana otsuse tühistab, samuti analüüsitakse apellatsioonikomisjoni kohustuslikkuse nõude kehtestamise võimalusi.

Lisaks peatutakse artiklis tööstusomandi reformi käigus välja töötatud seaduseelnõude sätetel, mis puudutavad tööstusomandi apellatsioonikomisjoni. Käsitledes apellatsioonikomisjoni pädevuse laiendamise kavasid, peatutakse selle vastavusel apellatsioonikomisjoni tööpõhimõtetega ning taolise muudatuse võimalikel tagajärgedel, analüüsitakse menetlusosaliste ringi ja nende kaasamise uue regulatsiooniga tõusetuda võivaid probleeme. Küsitavaks peab autor ka apellatsioonikomisjoni otsuse peale edasikaebamise korda, mis annab edasikaebamise õiguse ka asja arutamisse kaasamata kolmandale isikule. Analüüsitakse ka võimalust spetisialisti kaastamiseks asja arutamisse apellatsioonikomisjonis ja tõstatatakse küsimus tema arvamuse hindamisest tõendina.

• kaubamärk
,
• kohus
,
• kohtualluvus
,
• protsessiosalised
,
• tõendid