Kokkuvõte

Ärikeelu rakendamine pankrotimenetluses ja selle järel on üheks intensiivsemaks ettevõtlusvabaduse riiveks. Samas on selle riive kohaldamine kehtivas pankrotiseaduses reguleeritud suhteliselt lakooniliselt ja üksikasju sätestamata. Kuna nii ärikeelu kohaldamise eesmärgid kui ka menetlemise kord tuleb seaduse rakendajal tuletada seaduse tõlgendamise teel, on oht, et seda ettevõtlusvabaduse riivet võidakse kohaldada inimeste põhiõigusi rikkudes. Käesoleva aasta 22. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue pankrotiseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2004. Ärikeelu regulatsiooni on selles muudetud. Autori arvates on aga küsitav, kas seejuures on õnnestunud kõrvaldada ka kehtiva regulatsiooni nõrgad küljed.

Artiklis uuritakse, kas ärikeelu, eriti just pärast menetluse lõppu kohaldatava ärikeelu eesmärgid ja kohaldamise menetlus on vastavuses põhiseadusega ning kas selline põhiõiguse riive on üldse õigustatud. Et ärikeelu iseloom ja intensiivsus on võrreldavad karistusseadustikus lisakaristusena ettenähtud tegutsemiskeeluga, võrreldakse artiklis ärikeelu ja tegutsemiskeelu tunnusteid ning püütakse välja selgitada mõlema riive põhiseadusliku õigustatuse määra.

• Maksejõuetusõigus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• karistuse liigid ja määrad