Kokkuvõte

Hagi tagamise korras seatud kohtuliku hüpoteegi kinnistamine on praktikas kohati tekitanud probleeme, mille lahendamiseks seadus üheseid vastuseid ei anna. Artiklis konstrueeritakse üks selline näidiskaasus. Selle lahendamise käigus otsib autor vastust küsimusele, kas kinnistamismenetlus on kohtumenetlus või pigem haldusmenetlus; kas kinnistusraamatu seadus on konstitutsiooniline seadus; millises vahekorras on tsiviilkohtumenetluse seadustik, kinnistusraamatu seadus ja asjaõigusseadus; millal jõustub kohtumäärus ning kuidas toimub hagi tagamise määruse täitmine. Eraldi analüüsitakse kinnistamismenetluses tunnustatud avalduse põhimõtet ja sellest tehtud erandit – kinnistusraamatusse kande tegemist ametiülesande korras. Täiendavalt peatutakse küsimusel, kes saavad olla kinnistamisavalduse esitajateks ja kuidas peaks toimuma kinnistamisavalduse esitamine kande tegemiseks kohtulahendi alusel. Ehkki käsitlus on Eesti-keskne, tõmmatakse mitmeid paralleele Eesti ning Saksamaa ja Šveitsi vastava õiguse vahel.

• kinnistusraamat
,
• kohtulahend