Kokkuvõte

Lätis on äriõigus kodifitseeritud eraldi eraõiguse üldosast, mis sisaldub tsiviilseadustikus ( Civillikums ). Läti äriseadustik ( Komerclikums ) jõustus 1. jaanuaril 2002. Algselt koosnes äriseadustik kolmest osast: A osa „Äritegevuse üldpõhimõtted“, B osa „Kaupmehed“ ja C osa „Äriühingute ümberkujundamine“. Äriseadustiku D osa „Kaubandustehingud“ jõustus 1. jaanuaril 2010.

Uue kaubandustehingute regulatsiooni eesmärk on äritegevuse hõlbustamine, tagades kaubandustehingute lihtsa ja kiire tegemise ja täitmise. Äriõiguse kui eraõiguse eriosa olemusest tulenevalt ei reguleeri äriseadustiku kaubandustehingute osas sisalduvad sätted kaubandustehinguid ammendavalt, vaid parandavad, täiendavad ja täpsustavad tsiviilseadustiku regulatsiooni.

Käesolev artikkel annab ülevaate kaubandustehingute regulatsiooni arengust Lätis, selgitab äriseadustiku D osas toodud kaubandustehingute sätete kohta Läti eraõiguse süsteemis ning vaatleb nende kohaldamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte.

• leping
,
• võlaõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• omand
,
• pandiõigus
,
• väärtpaberid
,
• müügileping
,
• komisjonileping
,
• ekspedeerimisleping
,
• liisinguleping
,
• faktooringuleping
,
• frantsiisileping