Kokkuvõte

Korteriomanditel on Eestis suur majanduslik tähtsus, sest veidi üle poole kinnistusraamatusse kantud kinnistutest on korteriomandid (ca 470 000). Seetõttu on oluline, et korteriomandialane seadusandlus vastaks ühiskonna vajadustele. Korteriomandiseaduse lähtealuseks on võetud Saksa korteriomandiseadus, mistõttu vaevleb ta samasuguste õiguslike probleemide käes nagu Saksa seadus. Eesti korteriomandiseaduse eripäraks on asjaolu, et korteriomanditega seotud ühine valitsemine võib toimuda seadusjärgse võlasuhte alusel või valitsemiseks eraldi asutatava juriidilise isiku kaudu ning sellest tulenevalt võib valitsemine olla ka oluliselt erinevalt korraldatud.

Käesolevas artiklis annab autor ülevaate korteriomandiõigusest: selle kujunemisest, põhiolemusest ja probleemidest. Käsitletakse korteriomandi koosseisu, määratletakse korteriomanike ühisus ja analüüsitakse selle õigusvõimet ning vastutust. Samuti otsib autor vastust küsimusele, milline võiks olla parim kava ühisuse õigusvõime ja vastutuskontseptsiooni reformimisel.

• seltsinguleping
,
• isikute paljusus võlasuhetes
,
• tulundusühistu
,
• Mittetulundusühingud ja sihtasutused
,
• korteriomand