Kokkuvõte

Asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) reguleerib haldusorgani õigust sunnirahaga motiveerida isikut täitma talle põhihaldusaktiga peale pandud kehtivat kohustust. ATSS jõustumisest on möödunud rohkem kui 14 aastat. Teoorias peaks haldustäitemenetlus olema üks haldusõiguse enim rakendatavaid instituute haldusmenetluse kõrval. Õiguskorra toimimine eeldab seda, et põhihaldusaktiga pandud kohustused täidetakse kas siis isiku enda või avaliku võimu poolt. Praktikas rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seadust kohati üllatavalt harva, mida kinnitab ka sunniraha valdkonnas vähene Riigikohtu praktika. Selged teetähised sunniraha lahtimõtestamisel on andnud tänaseks nii Riigikohtu üldkogu kui ka halduskolleegium. Kuigi paljud küsimused on saanud enam-vähem rahuldava vastuse, on endiselt mitu vastuseta küsimust (nt hoiatuse õiguslik iseloom ja hoiatuse vaidlustamine või sunniraha määramine asendamatu või asendatava tegevuse korral) ja küsimusi, mis vajavad veel kord lahtimõtestamist (nt sunniraha kui riigi proaktiivne/preventiivne meede vs. reaktiivne/repressiivne meede). Autori eesmärgiks on anda tänase seisuga struktuurne ülevaade sunnirahast kui sunnivahendist ja selle kohaldamisega kaasnevatest probleemidest.

• haldustäitemenetlus ja -sund
,
• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid