Kokkuvõte

Valdav osa Eesti leibkondade tehinguid tehakse maksekaardiga või pangaülekandega. Seega on krediidiasutustel ulatuslik ülevaade oma klientidest: peale isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmete on krediidiasutusel teavet ka kliendi suhtluskeele, perekonna ja suhete kohta kolmandate isikutega, ameti, töökoha, sissetuleku, vara, kohustuste (sh maksekäitumise), kliendi tarbimisharjumuste ning tehingupartnerite kohta. 1. jaanuaril 2008 jõustunud krediidiasutuste seaduse muudatuse kohaselt võib krediidiasutuse kliendi isikuandmete töötlemise nõusolek sisalduda tüüptingimustes ja krediidiasutus võib tüüptingimusi teatud tingimustel ühepoolselt ka muuta. Andmekaitse Inspektsioon on tõdenud, et paljude pankade tüüptingimuste osaks olevates kliendiandmete töötlemise kordades sisaldub põhimõte, et oma kontaktandmete edastamisega pangale (nt laenulepingu sõlmimiseks) on inimene andnud nõusoleku ka oma andmete edastamiseks valitud koostööpartneritele, et neilt pakkumisi saada. Maailmas toimuvat arengut silmas pidades võib arvata, et tulevikus suureneb krediidiasutuste koostööpartnerite huvi saada mitte üksnes klientide kontaktandmeid, vaid profileeritud kliendiandmeid. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas ja millises ulatuses on lubatud kasutada krediidiasutuse kliendiandmeid otseturustuseks.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• tüüptingimused
,
• pangandus