Kokkuvõte

Kuigi identiteedivargusega seonduvaid kuriteoteateid esitatakse üha enam, siis jääb paljude kuriteoteadete alusel kriminaalmenetlus siiski alustamata põhjusel, et kõnealuste kuriteoteadete puhul ei ole menetleja tuvastanud kaebuses kirjeldatud tegevustes karistusseadustiku § s 1572 sätestatud identiteedivarguse koosseisu tunnuste esinemist. Identiteedivargusega seotud kuriteoteate aluseks olevate asjaolude puhul on menetlejate hinnangul sageli tegemist pigem tsiviilõiguslikus korras lahendamisele kuuluva laimamise või solvamisega. Seda põhjusel, et identiteedivarguste üheks tüüpjuhtumiks võib pidada olukorda, kus andmesubjekti isikuandmeid kasutades luuakse tema nimele häbistavat või alandavat informatsiooni sisaldav libakonto või avaldatakse häbistava sisuga kuulutus või postitus. Alati ei täida selline tegevus aga identiteedivarguse kuriteokoosseisu, kuid juhul, kui isik sellegipoolest tunneb, et kõnealuse tegevusega on teda solvatud või laimatud, siis võib tema ainukeseks võimaluseks oma õigusi kaitsta olla pöördumine tsiviilkohtusse.

Eeltoodu tõstatab küsimuse, millal saab libakonto loomisest või õigusi riivavast postitusest karistatav identiteedivargus. Sellest tulenevalt analüüsitakse käesolevas artiklis õigusvastaste tegevuste tunnuste kaudu, kui selge on Eesti kehtivas õigussüsteemis piir üksnes tsiviilõiguslikku vastutust võimaldava laimamise või solvamise ja identiteedivarguse kui kuriteo vahel.

• au ja väärikus
,
• poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
,
• kahju õigusvastane tekitamine