Kokkuvõte

Maksukohustus sätestatakse seadusega. Samas võivad seadused olla hägusad, halvasti sõnastatud, ebaadekvaatsed ning seadusandja ei näe ja ei saagi ette näha kõiki tulevikus tõusetuda võivaid probleeme. Sellepärast tekib pingeid kehtestatud normide ja ühiskonnas valitseva tegelikkuse vahel. Kuidas tõlgendada ebaselget maksuseaduse sätet? Kaasaegses Eesti praktikas on sellele küsimusele vastatud, et kahtluse korral tõlgendatakse seadust kohustatud isikute kasuks. Õigusriigi ja õiguskindluse põhimõtet, tõlgendamist käsitlevat teooriat, kohtupraktikat ning teiste riikide maksumaksja kasuks või kahjuks tõlgendamise praktikat uurides otsitakse käesolevas artiklis vastust küsimusele, kas Eestis tuleks loobuda maksuseaduste maksumaksja kasuks tõlgendamise presumptsioonist.

Artikli autor leiab, et käesoleval ajal tuleks huvide mõistliku tasakaalu saavutamise huvides ühesuunalisest maksuseaduste maksumaksja kasuks tõlgendamise eeldusest loobuda. Eestis loobuti sellest juba 1930. aasta paiku. Välisriikide praktikate võrdlus küll näitab, et koos Eestiga on riike, kus kahtluse korral tõlgendatakse maksuseadusi maksumaksja kasuks, kuid seoses teleoloogilise tõlgendusmeetodi levikuga on pigem näha trendi tõlgendada maksuseadusi eesmärgipäraselt ning loobumist maksuseaduste maksumaksja kasuks tõlgendamise presumptsioonist. Seadusandja soovib, et kohus mõistab maksuseaduse eesmärki ning tõlgendab sätet maksupoliitika kontekstis ning annab sättele tõlgenduse, mis on kooskõlas sätte aluseks oleva idee, eesmärgi või seadusandja kavatsusega.

• maksuõigus
,
• õigusfilosoofia