Menüü

Kokkuvõte

Faktilise juhatuse liikme vastutuse võimalikkus on viimaste aastate jooksul tõusnud päevakorda nii Eesti kohtutes kui ka meedias, seejuures on faktilise juhatuse liikme vastutuse regulatsioon pidevalt arenenud. Olenemata konkreetse normi puudumisest on Eesti kohtud hakanud kasvava vajaduse tõttu rohkem lahti mõtestama faktilise juhatuse liikme instituudi olemust, võimaldades tekitatud kahju lisaks juhatuse liikmele mõju avaldanud isikule välja mõista ka faktiliselt ühingut juhtivalt isikult. Siiski ei ole tavapärane, et ühingule tekitatud kahju mõistetakse välja muult isikult kui seaduslikult juhatuse liikmelt. Faktilise juhatuse liikme vastutuse kohaldamise teeb keeruliseks muuhulgas asjaolu, et viimase paari aasta jooksul on muudetud faktilise juhatuse liikme instituudi kohaldamisel õiguslikku suunda, mis võib tekitada teatavat ebaselgust.

Artiklis käsitletakse esmalt faktilise juhatuse liikme mõistet ja olemust. Seejärel analüüsib autor faktilise juhatuse liikme ja ühingu vahelise õigussuhte liike ning faktilise juhatuse liikme vastutuse eelduseid. Kuna Eesti kohtupraktika kohaselt võib faktiline ühingujuht vastutada nii lepingu alusel, käsundita asjaajamisest tulenevalt kui ka deliktiõiguse alusel, on faktilise ühingujuhi ja äriühingu vahelise õigussuhte õige kvalifitseerimine ja sellest tulenevalt vastutuse aluse kindlaksmääramine määrava tähtsusega faktiliselt juhatuse liikmelt kahjuhüvitise väljamõistmisel. Lõpetuseks peatutakse artiklis aegumise sätete kohaldamisel.