Kokkuvõte

Traditsioonilise arusaama kohaselt peaks haldusakt kehtima üksnes selle andnud riigi territooriumil. 1990. aastate alguses ilmusid Saksa õiguskirjanduses esimesed käsitlused transnatsionaalse haldusakti kui eraldiseisva õigusinstituudi kohta. Põhiolemuselt on tegemist ühe liikmesriigi haldusotsusega, millel on piiriülene mõju.

Transnatsionaalse haldusakti kontseptsioon on välja arenenud Euroopa Liidu õiguse kontekstis. Areng Euroopa Liidu tasandil tingib teatavasti muudatusi ka liikmesriikide riigisisestes haldusõiguskordades. Eestil kui liikmesriigil on olnud kohustus transnatsionaalse haldusakti instituut oma õiguskorda üle võtta.

Kas või meediakajastusest nähtub, et transnatsionaalsete haldusaktidega seoses tõuseb praktikas küsimusi. Seni on Eesti õiguskirjanduses puudunud ühtne teemakohane kontseptuaalne käsitlus. Käesolevas artiklis avatakse transnatsionaalse haldusakti kui Euroopa Liidu õigusinstituudi sisu. Täpsemalt tuuakse välja transnatsionaalse haldusakti mõiste elemendid, piiritletakse see instituut muudest sarnastest nähtustest, tuuakse välja transnatsionaalse haldusakti liigid ja käsitletakse valdkonna olulisemaid õiguslikke probleeme. Seejuures tuuakse välja peamised seosed Eesti halduskorraga.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• haldusmenetlus
,
• Euroopa Liit