Kokkuvõte

Üldreeglina ei ole pärast dokumentide esitamise tähtpäeva ettevõtja poolt riigihanke menetluses esitatud dokumentide muutmine ja täiendamine lubatud. Samas on konkurentsi tagamiseks vajalik vältida ülemäärast formalismi. Dokumentide täiendamise võimalust tuleb seega pidada küll võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse järgimise kohustusest erandlikuks, ent mitte lubamatuks. Võtmeküsimuseks osutub seega, kuhu tõmmata piir ettevõtja esitatud dokumentides ja teabes esinevate puuduste kõrvaldamise lubamisel. Vastavasisuline otsus tuleb teha diskretsiooni kasutades hankijal endal, järgides diskretsiooni kasutamise reegleid. Seejuures peavad diskretsiooni kasutamise reegleid järgima nii hankijad, kes on haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusorganid, kui ka hankijad, kes haldusorganid ei ole.

Ettevõtjalt selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide nõudmise üle otsustamisel tuleb hankijal järgida diskretsiooni piire, kaaluda talle antud õiguste kasutamist ehk kasutada diskretsiooniõigust, arvestada diskretsiooninormi eesmärgiga ja oluliste asjaoludega, vältida diskretsiooni kuritarvitamist, järgida haldusõiguse üldpõhimõtteid ja hea halduse põhimõtet ning vältida kaalutlusvigu.

Hankijal on võimalik diskretsiooni piirata, kehtestades riigihanke alusdokumentides dokumendi või andmete lisamise keelu või esitamata jätmisele kehtestatud negatiivse tagajärje kategoorilises vormis konkreetse dokumendi suhtes. Hankija diskretsiooni ei saa selliste tingimuste kehtestamisega proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtetest lähtuvalt siiski täielikult välistada juhul, kui dokumentides esinev viga on väheoluline ja ilmne, mida on võimalik selgituste esitamisega parandada.

• riigivara ja -hanked
,
• haldusmenetlus