Kokkuvõte

Kuigi projekteerimistingimuste sisu sarnaneb suuresti detailplaneeringu sisuga, on neile õiguskirjanduses ja kuni viimaste aastateni ka kohtupraktikas võrreldes detailplaneeringuga pööratud oluliselt vähem tähelepanu. Osalt on selle põhjuseks ilmselt ka asjaolu, et varasemates ehitus- ja planeerimisõigust reguleerivates õigusaktides oli projekteerimistingimusi puudutav osa võrdlemisi napisõnaline – see jäeti määrata kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatavas ehitusmääruses. Seetõttu polnud projekteerimistingimuste sisu ja menetlemist puudutav reeglistik ühtne ega taganud piisavalt projekteerimistingimuste taotlejate ega kavandatavast ehitustegevusest puudutatud isikute huvide tasakaalustamist. Riigikohus märkis juba 4. mail 2006 tehtud otsuses, et projekteerimistingimuste sisu ehk see, mida nendega reguleerida võib, peaks vähemalt üldisel tasandil olema sätestatud seaduses. 1. juulil 2015 jõustunud ehitus- ja planeerimisõiguse õigusaktides on varasemaga võrreldes projekteerimistingimused oluliselt täpsemalt reguleeritud ning nende kohta on praeguseks tekkinud arvestataval määral ka kohtupraktikat. Artiklis vaadeldakse kokkuvõtliku ülevaate andmiseks projekteerimistingimuste olulisemaid aspekte nii varasemates kui ka kehtivates õigusaktides ja kohtupraktikas.

• ehitus ja planeerimine
,
• haldusmenetlus