Kokkuvõte

Võlausaldajate nõuete kaitsmine on pankrotimenetluse kesksemaid ja olulisemaid protseduure, sest selle käigus selguvad võlausaldajate nõuded ja nende suurus. Nõuete kaitsmise käigus kindlaks määratud nõude alusel on võlausaldajal õigus saada hüvitist pankrotivara arvelt, samuti sõltub nõude suurusest võlausaldajale määratavate häälte arv, mis on oluline võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel.

Alates pankrotiseaduse kehtestamisest 1. septembril 1992 kehtinud võlausaldajate nõuete kaitsmise korra kohaselt toimus nõuete kaitsmine Eestis kohtuvälise menetlusena, mida korraldas pankrotihaldur. Nõudeavaldused esitati seaduses nimetatud tähtaja jooksul pankrotihaldurile ja nende tunnustamine toimus pankrotihalduri korraldatud nõuete kaitsmise koosolekul. Vaidlused nõuete üle, mis jäid nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata, lahendas kohus hagimenetluses. Pärast nõuete tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul ja hagimenetluses vaidluste lahendamist koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mis esitati kohtule kinnitamiseks.

Eelkirjeldatud olukord muutus 1. veebruaril 2021 kehtima hakanud pankrotiseaduse muudatustega, millega kaotati senine pankrotihalduri läbi viidud nõuete kaitsmise koosolek ning seati sisse kord, mille kohaselt võlausaldaja nõuetele vastuväidete esitamine toimub kirjalikus menetluses. Oluliselt on muudetud kohtu rolli, kes peab seadusest tuleneva 30-päevalise tähtaja jooksul lahendama seni hagimenetluses lahendatud vaidlused võlausaldajate nõuete tunnustamise üle.

Artikli autori hinnangul ei ole uus võlausaldajate nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteem kõrvaldanud selle protsessi varasemaid puuduseid, seadusandja on pannud rõhku vaid menetluse kiirusele, mille käigus on määratud ebareaalsed, menetlusosaliste õiguseid mitte kaitsvad tähtajad.

• Maksejõuetusõigus
,
• hagita menetlus