Kokkuvõte

Kohaliku omavalitsusüksuse kõige olulisem õigusakt on üldplaneering. Kuigi Tartu linna eelmine üldplaneering kehtestati 14. septembril 2017 ning oleks võinud arvata, et sellega saab elada 2030. aastate keskpaigani, siis haldusreform ja Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga tõstis äsja lõpule jõudnud teemad uuesti aktuaalselt lauale. Tartu linna üldplaneering 2040+ on nii sisult, aga ka vormilt midagi oluliselt rohkemat kui varasemad.

Üldplaneeringust saaks ja võiks kirjutada järjejutu vormis aastaid, sest paljud teemad vajaksid põhjalikku käsitlemist. Igas üldplaneeringu koostamise etapis tõuseb uusi nüansse, lisaks on võrreldes varasemaga oluliselt suurenenud ootused kaasatusele, üldplaneeringu vormile ja selle kasutatavusele ning – mis kõige olulisem ‒ regulatsiooni põhjalikkusele ja käsitletavate teemade ringile. Et iga järgmine üldplaneering oleks kvaliteetsem varasemast, tuleb seniseid tõekspidamisi kriitiliselt hinnata ning see mõjutab nii üldplaneeringu sisu kui ka vormi.

Käesolev kirjatöö käsitleb üldplaneeringu vormi temaatikat, samuti arutleb selle üle, mis piirab omavalitsuse autonoomiat üldplaneeringu koostamisel, keskendudes raskustele ja proovikividele üldplaneeringu koostamisel ja kooskõlastamisel. Ühtlasi tõstatatakse arutluskohti tulevikuks.

• kohalik omavalitsus
,
• munitsipaalõigus
,
• ehitus ja planeerimine