Kokkuvõte

Artikkel põhineb Justiitsministeeriumi tellitud uuringul „Autoriõiguse hariduserandite kasutamise ulatus“. Selle eeldatavaks tagapõhjaks on asjaolu, et hariduserandi alusel toimuvat autoriõiguslikult kaitstavate teoste ja kaasnevate õiguste objektide kasutust õiguste omajatele ei kompenseerita. Õiguste omajad omakorda sooviksid taolise kasutuse pealt kompensatsiooni saada. Seetõttu saavad uuringu tulemused, mis avavad, mida ja mis ulatuses kasutatakse, olla üheks õiguspoliitiliseks sisendiks teemaga tegelemisel.

Uuringu läbiviimise aluseks oli uuringu küsimustik. Küsimustiku koostamisel tuli arvestada, et sellele vastavad mitte autoriõiguse asjatundjad, vaid haridusasutuse töötajad. Seetõttu küsiti konkreetse kasutuse kohta. Haridusasutuse mõiste sisustamisel lähtuti Eesti Vabariigi haridusseaduse § 3 lõikest 2, mille kohaselt on haridusasutused „eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused“.

Olenevalt erialast võidakse õppetöös kasutada ka väga vanu teoseid, mille autoriõiguse tähtaeg on möödunud (teose autori surmast on möödunud enam kui 70 aastat). Taoliste teoste kasutamise kaardistamine ei olnud uuringu eesmärgiks, mida küsimustikus ka rõhutati.

Uuringus käsitleti autoriõigusealast teadlikkust, kopeerimise vormi ja mahtu jmt seonduvalt kirjandus- ja teatmeteoste, fotode, muusikateoste ja audiovisuaalteostega. Uuringu teostajad leidsid, et uuritud teoseid kasutatakse haridusasutustes kõige enam.

Uuringu tulemusi verifitseeriti täiendavalt fookusgrupi intervjuudel. Täiendavat sisendit tulemuste tõlgendamiseks saadi ka autoriõiguse koolituselt, mida pakuti küsimustikule vastajatele.

• autoriõigus