Kokkuvõte

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lõike 3 kohaselt viib Maksu- ja Tolliamet menetluse läbi võimalikult kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Seega on maksuhaldurile pandud seaduslik kohustus otsida oma ülesannete täitmisel üha efektiivsemaid lahendusi, kuid seejuures ei tohi ära unustada ka menetlusosaliste õiguste kaitset. Maksuhaldur on MKS § 10 lõike 2 punkti 3 ülesande täitmisel – nõuda sisse maksuvõlad – üha rohkem hakanud praktikas sõlmima isikutega MKS §-s 42 sätestatud lepinguid, millega kolmandad isikud võtavad endale vabatahtlikult vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Samas ei selgu MKS §-st 42, millist liiki lepingulise suhtega on tegemist ning millised õigusnormid on asjakohased taolise lepingu sisustamisel ja tõlgendamisel. Käesoleva artikli eesmärgiks on avada maksuhalduri praktikat, analüüsida sõlmitava lepingu olemusest ning hinnata tekkinud praktika õiguspärasust. Maksumenetluse lõpetamine lepingu sõlmimisega võib esmapilgul tekitata kõhklusi maksuõiguse üldpõhimõtete (maksukohustuslaste võrdse kohtlemise ja legaliteedipõhimõte) järgimise osas, kuid artikli autorite hinnangul on tegemist seadusliku ja poolte huvisid arvestava praktilise lahendusega maksuvõlgade sissenõudmisel.

• maksuõigus
,
• nõuete ja kohustuste üleminek