Kokkuvõte

Viimastel aastatel vastuvõetud seadustega on meie õigusterminoloogiasse tulnud rida uusi juriidilisi mõisteid, mida nõukogude õigussüsteemis ei tuntud. Üks nendest on „avalik–õiguslik juriidiline isik“, mille lühivariandina on ametlikult käibel ka „avalik–õiguslik isik“. Massiteabevahendites on levinud samuti termin „avalik–õiguslik asutus“, mille sisu interpreteeritakse võrdlemisi suvaliselt, kuni selleni, et see tähendavat asutuse tegevuse avalikkust.

Mõistetel „avalik–õiguslik juriidiline isik“ ja „avalik–õiguslik asutus“ on kindel juriidiline sisu ja tähendus.

Kuna tegemist on uute, paljudele vähetuntud terminitega, siis on vajalik ka nende põhjalikum analüüs. Järgnev käsitlus rajaneb kontinentaalse õigussüsteemi põhimõtetel ning lähtub meie õiguskorrast.

• juriidilised isikud
,
• haldusorganisatsioonid
,
• kohalik omavalitsus
,
• Advokatuur
,
• Mittetulundusühingud ja sihtasutused