Kokkuvõte

Eesti vangivalvurite varustamist reguleeris 1920. aastal veel põhiliselt Vene impeeriumi Vangimajade Peavalitsuse poolt 29. detsembril 1911. a. vastuvõetud seadus mees- ja naisvahtide varustamisest riiete, jalanõude, sõjariistade ja rakmetega. Raske majanduslik olukord ei võimaldanud uut vormi anda kõigile korraga, seda hakati tegema järk-järgult. Kõigepealt sai uue vormi politsei. 1920. aasta juulis-augustis oli päevakorras eraldada politseile, s.h. ka nn. välipolitseile, vormiriietus, ning 1920. aasta 13.oktoobril kinnitas Vabariigi Valitsus esimese määruse vangimajade ametnike riiete ja jalanõudega varustamise kohta (RT 1920, 129/130, 1028). Selles oli muuhulgas öeldud, et 1920. aasta 11. augusti määrust välipolitsei ametnike riiete ja jalanõudega varustamise kohta tuleb laiendada ka vangimajade ülematele, nende abidele, vangivahtidele, konvoikomandode ülematele ja konvoiiridele. Tegelikult tähendas see kohustuslikku vormiriietust kandvate ametnike ringi laiendamist, mitte aga uue vormi väljatöötamist või kasutuselevõttu.

• avalik teenistus
,
• õigusajalugu