Kokkuvõte

Digitaalse tehnoloogia teineteist täiendavad komponendid on tarkvara ja riistvara. Riistvara on seadmestik, seadmete ja aparaatide kogum, ning tarkvara on kõik see, mis on vajalik riistvara töölepanekuks. Tarkvara hõlmab nii arvutiprogramme kui ka nende abimaterjale (nt dokumentatsioon, failid, andmed). Arvutiprogrammid koosnevad lähtekoodist ja objektkoodist. Lähtekoodi koostab programmeerija mõnes programmeerimiskeeles ja see sisaldab arvutile antavaid käske. Selleks et riistvara mõistaks neid käske, teisendatakse lähtekood kompilaatori või interpretaatori abil masinale mõistetavasse objektkoodi. Objektkood koosneb bittidest ega ole inimesele loetav.

Arvutiprogrammide erinevad tahud, see, et need ühendavad endas nii kirjaliku teksti kui ka rakenduslikud omadused, tekitavad küsimuse, millist intellektuaalomandi mehhanismi on nende puhul asjakohane kasutada. Ühest küljest on olemas kirjalik lähtekood, mis võimaldab arvutiprogrammi käsitada kirjandusteosena. Programmeerija koostab juba tuntud programmeerimiskeeles arvutiprogrammi, kasutades selleks programmikäskusid. Seda võib võrrelda kirjandusega, kus kirjanik koostab juba olemasolevatest sõnadest lauseid. Programmeerimiskeeled nagu kõik teised keeled koosnevad sõnavarast, semantikast ja süntaksist, mis aitavad koostada selles keeles teksti. Teisest küljest on arvutiprogrammil praktiline funktsioon, kui see objektkoodina annab riistvarale käskusid sooritada teatud toiminguid, ning sellest lähtuvalt saab arvutiprogrammi vaadelda rakenduslikuna.

• autoriõigus
,
• patent
,
• kasulik mudel