Kokkuvõte

Igas riigis on püstitatud riigi ja tema kodanike huvidest lähtuvalt eesmärgid, mille saavutamiseks muidu avalik informatsioon tunnistatakse teatud piirides salajaseks, kusjuures tavaliselt seatakse seadusliku võimu (parlamendi) tasandil paika, millist liiki informatsiooni võib (ja millist ei või) salajaseks tunnistada. Konkreetse teabe salajaseks tunnistamine toimub täidesaatva võimu (valitsuse) tasandil.

Riigisaladus Eesti Vabariigis, vastupidiselt muudele riikidele, on üsna uus mõiste ja paljudes tekitab see hulgaliselt küsimusi. Käesolevaga püüakski riigisaladuse seadust (edaspidi RSS, RT I 1994, 45, 720) refereerides kokku võtta antud valdkonnas tehtut, tuues paralleele ka teiste riikide vastava seadusandlusega, ning otsutada RSS nõrkadele külgedele, mis täiustamist vajavad.

• riigikaitseõigus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• jälitustegevus
,
• riigivara ja -hanked
,
• politseiõigus
,
• rahandus ja riigieelarve