Kokkuvõte

Seoses toimuva kriminaalõigusreformiga on prokuröride kriminaalmenetluslike funktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutumine kaasaegse demokraatliku riigi nõuetele ja eesmärkidele vastavaks õiguskaitseorganiks. Selle saavutamiseks on kindlasti vaja kriitiliselt üle vaadata ka prokuratuuri juhtimis- ja organisatsiooniõigus, mille spetsiifilisus on tingitud prokuratuuri erilisest kohast võimu kolmikjaotuses.

1993. aastal üleminekuseadusena kehtestatud prokuratuuri seadus (RT I 1993, 11, 184; 1996, 89, 1590; 1995, 16, 228; 1998, 41/42, 625) vananes üsna kiiresti ja õige pea sai selgeks, et see ei kõlba riigi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Nii riigi vajadus edukalt ja otsustavalt võidelda kuritegevusega kui ka karistusõiguse reformi käigus täielikult uuendatav karistusõigus nõudsid kindlalt ja hästi töötavat prokuratuuri. Selle sihi saavutamiseks kavandatigi uue prokuratuuriseaduse kehtestamine. Uus seadus jõustus 20. mail 1998 (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812).

• Prokuratuur
,
• täidesaatev riigivõim
,
• õigusemõistmine