Kokkuvõte

Käesolevat artiklit ajendas kirjutama 1998. aasta septembri lõpul sihtasutuse Eesti Õiguskeskus poolt kohtunikele ja kohtu konsultantidele korraldatud asjaõiguse ja elamuõiguse seminar, millest oli võimalus osa võtta ka artikli autoritel. Seminaril käsitleti muuhulgas kaasomandit ja sellega seotud kohtupraktikat ning väideti, et kaasomanik võib teiste kaasomanike nõusolekuta talle kuuluva mõttelise osa ühisest asjast üürile anda, kui ühise asja kasutuskord on kokku lepitud. Artikli autorid sellise seisukohaga ei nõustu ja esitavad alljärgnevalt oma argumendid, käsitledes probleemi natuke laiemalt. Loomulikult ei pretendeeri käesolev artikkel absoluutsele tõele, kuid toob ära mõningad autorite arvates olulised argumendid eeltoodud seisukoha vastu. Kuna iga uus probleem on unustatud vana, siis soovitavad autorid tutvuda ka prof Igor Tjutrjumovi artikliga „Kaasomandi mõttelise osa renditamine“ juriidilise ajakirja Õigus 1930. aasta 4. numbris.

• omand
,
• üürileping