Sulge
Aegade hämarusest on arvatud, et formuleeritud põhimõtete järgi on lihtsam käituda. Nii on olemas Hammurabi seadused, Moosese käsulauad, Hippokratese vanne, samal põhjusel on vastu võetud ka avaliku teenistuse seadus. Vaadates viimast eelnevate kõrval, võib näha teatud erinevust: see on vähemalt välispidiselt eelnevaist kõige mahukam, kuigi ta reguleerib pea kõige vähem.
Ühiskonna arenedes on elu läinud tunduvalt keerukamaks ning
seetõttu on selle reguleerimiseks tarvis tunduvalt rohkem seadusi.
Samal ajal on selge, et võimu teostamise üldpõhimõtted kaovad
järjest keerukamaks muutuvasse seaduste rägastikku. Nendes
orienteerumine on muutunud kõigile – välja arvatud asjasse
pühendunuile – nii raskeks, et seadused on kaotanud oma mõju
käitumisjuhendina. Eriti selgelt tuleb see esile ühiskonnas, mis
sügavate sotsiaalsete muudatuste tõttu ei saa toetuda
traditsioonidele ehk heade tavade järjepidevusele. Selline olukord
muudab juristide poolt nii vaevarikkalt välja töötatud paragrahvid
mõttetuks, veelgi enam, ühiskonna ülesehituslikke põhimõtteid
rikkuv käitumine lõhub ühiskonda ennast.