Sulge
Viimasel ajal on järjest aktuaalsemaks kujunenud diskussioon Euroopa
Ühenduse võimalikust kriminaalõiguslikust pädevusest. Muutused
ühiskonnakorralduses tervikuna ning rahvusvahelise kuritegevuse areng
ja ulatus on asetanud kriminaalpoliitika (-õiguse) uude keskkonda,
mis nõuab uut lähenemist delikventsusele. EÜ kontekstis tähendaks
see karistusõigusliku kompetentsi üleandmist Euroopa Ühendusele kui
supranatsionaalsele organisatsioonile. Käesolevas artiklis ei tegelda
selle lähenemise õiguslike poolt- ja vastuargumentidega, vaid
analüüsitakse Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi ka Euroopa Kohus)
praktikat, mille alusel saaks rääkida juba kujunevast EÜ
iseseisvast karistusõigusest. Nagu ilmneb, on Euroopa Kohus,
vaatamata teoorias väidetavale kriminaalõigusliku kompetentsi
puudumisele, leidnud võimalusi põhistamaks endal (kuigi piiratud
kujul) vastava pädevuse olemasolu.