Kokkuvõte

Sissejuhatus

Viimasel ajal on järjest aktuaalsemaks kujunenud diskussioon Euroopa Ühenduse võimalikust kriminaalõiguslikust pädevusest. Muutused ühiskonnakorralduses tervikuna ning rahvusvahelise kuritegevuse areng ja ulatus on asetanud kriminaalpoliitika (-õiguse) uude keskkonda, mis nõuab uut lähenemist delikventsusele. EÜ kontekstis tähendaks see karistusõigusliku kompetentsi üleandmist Euroopa Ühendusele kui supranatsionaalsele organisatsioonile. Käesolevas artiklis ei tegelda selle lähenemise õiguslike poolt- ja vastuargumentidega, vaid analüüsitakse Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi ka Euroopa Kohus) praktikat, mille alusel saaks rääkida juba kujunevast EÜ iseseisvast karistusõigusest. Nagu ilmneb, on Euroopa Kohus, vaatamata teoorias väidetavale kriminaalõigusliku kompetentsi puudumisele, leidnud võimalusi põhistamaks endal (kuigi piiratud kujul) vastava pädevuse olemasolu.

• Euroopa Liit
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid