Kokkuvõte

Isikunime reguleerimisel põrkuvad kaks aspekti: ühest küljest isiku eneseteostusõigus ning õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning teiselt poolt avalik huvi eesti rahvuse ja keele säilitamiseks ning edasikandumiseks tulevastele põlvedele. Riigikohus on asunud seisukohale, et tagamaks eesti rahvuse ja kultuuri säilimist ning selle kaudu isiku õigust rahvuslikule identiteedile, on õigustatud riigi sekkumine isikunime valimisse ja muutmisesse. Artiklis võetakse vaatluse alla sellised isikunime õigusliku regulatsiooni probleemid Eesti kehtivas õiguses, nagu sümbolite kasutamine nimes, nime eestipärasuse puudumine, nime muutmise aluste liigne üldisus, liitperekonnanimede teke abiellumisel ja lapsele nime panemisel ning uue nime valikuvabadus nimevahetuse korral. Autor vaatleb, kuidas esiletoodud küsimused on lahendatud isikunimedeseaduse eelnõus, samuti Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi) õiguses ja teeb omapoolsed ettepanekud isikunimeseaduse eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• perekonnaseisuaktid