Kokkuvõte

1. jaanuaril 2004 kehtima hakanud uus pankrotiseadus ei too võrreldes senikehtinud seadusega kaasa radikaalseid muudatusi pankrotimenetluses. Teatud juhtudel on siiski muudatused põhimõttelist laadi. Artiklis käsitletakse mõningaid olulisemaid uuendusi, mis seonduvad nõuetega kui ühe kesksema pankrotimenetluse valdkonnaga. Peatutakse pandipidaja pandiõiguse lõppemiste alustel pankrotimenetluses, eelkõige uudsel regulatsioonil, mille kohaselt nõude mittetähtaegse esitamise korral võib pandiõigus teatud juhtudel lõppeda. Autor toob välja mõningad selle regulatsiooniga kaasnevad tõlgendusprobleemid ja pakub neile lahendusi.

Autor peatub ka nõuete kaitsmise korras tehtud muudatustel, eelkõige halduri kohustusel esitada põhjendamatule nõudele vastuväited, pandiõiguse kaitsmiseta tunnustatuks lugemisel, mittekaitstud nõudega võlausaldaja vastuväite ning võlgniku vastuväite õiguslikel tagajärgedel.

Põhjalikult käsitletakse artiklis Riigikohtu 16. detsembri 2002. aasta otsust maksunõuete kaitsmise kohta, kus kohus asus seisukohale, et maksunõude tunnustamise vaidlus kuuldub lahendamisele halduskohtus nõude vaidlustanud isiku avalduse alusel, kusjuures nõude võib vaidlustada ka võlgnik. Autor selgitab, miks tema arvates ei ole Riigikohtu vastavad seisukohad kooskõlas kehtiva õigusega ning pankrotiõiguse ideoloogiaga.

Lõpetuseks peatub autor nõuete rahuldamise regulatsioonis toimunud muudatustel.

• Maksejõuetusõigus
,
• maksuõigus
,
• kohtualluvus