Kokkuvõte

6. juunil 2001 võeti vastu karistusseadustik, mis hakkas kehtima 1. septembril 2002. Artiklis analüüsitakse karistusseadustiku eriosa õiguspoliitilisi lahendusi ja edasist arengut, lahkamata seejuures eriosa üksikküsimusi. Käsitletakse neid artikli autori arvates olulisemaid probleeme karistusseadustiku eriosas, mille muutmist võiks autori hinnangul lähemas tulevikus kaaluda. Seejuures puudutatakse karistusseadustiku eriosa rakenduspraktikat üksnes sel määral, kui see on vajalik seadustiku enda uurimiseks.

Esmalt analüüsib autor karistusseadustiku vastuvõtmisele järgnenud kriminaliseerimise ja dekriminaliseerimise tendentse, juhtides tähelepanu vajadusele hoiduda karistusõiguse kasutamisest päevakajaliste probleemide lahendamise vahendina. Seejärel käsitletakse karistusseadustiku üld- ja eriosa omavahelist kooskõla, täheldades seejuures, et nii mõnedki üldosa poolt pakutavad uued võimalused on eriosas jäänud realiseerimata. Põhimõttelise probleemina tõstetakse esile isikukaristusõigusel põhineva lähenemise säilitamist karistusseadustiku eriosas. Pikemalt peatutakse artiklis ametialastel süütegudel, käsitledes seejuures kaht küsimust: ametiisiku mõistet ja ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• süütegu
,
• ametialased süüteod
,
• varavastased süüteod