Kokkuvõte

Asjatundja poolt antud ebaõige arvamusega tekitatud kahju hüvitamist võimaldavad nii Eesti õigus kui ka paljud teised õigussüsteemid (isegi sellised, kus ollakse puhtmajandusliku kahju hüvitamise küsimuses reeglina eitaval seisukohal) ning seda nii lepingulisel kui ka deliktilisel alusel. Asjatundja professionaalsete teenuste kaudu tekkinud kahju hüvitatavusele on osundatud kui näitele puhtmajandusliku kahju valdkonnast, mille osas valitseb Euroopa õigussüsteemide lõikes erandlik üksmeel. Et asjatundja arvamuse tõttu tekkinud kahjule on omased suur hulk samu probleeme, mis iseloomustavad ka puhtmajanduslikku kahju üldiselt, on artiklis käsitletud asjatundja ebaõige arvamusega tekitatud kahju hüvitamist puhtmajandusliku kahju foonil. Kuivõrd Eesti senises õiguskirjanduses puudub sügavam ja süstemaatiline puhtmajandusliku kahju instituudi käsitlus, on artiklis esmalt selgitatud lühidalt puhtmajandusliku kahju olemust. Seejärel on keskendutud probleemidele, mis on omased just asjatundja ebaõige arvamuse tõttu tekkinud puhtmajanduslikule kahjule, ega ole käsitletud kahju hüvitamise üldküsimusi, mille osas uuritava kahjuliigi puhul teiste kahjukoosseisudega võrreldes erisusi ei esine.

• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kahju hüvitamine
,
• Advokatuur
,
• äriühinguõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine